Paradiisist paanikapesaks

Paradiisist paanikapesaks

Teate ütlust „ole oma soovidega ettevaatlik, sest need võivad täide minna“? Ütleme nii, et minu soovid, mida novembris ennast Phuketi saarel sisse seades kõvahäälselt oma teisele poolele ette kandsin, manifesteerusid küll viisil, mida poleks ka oma jaburaimates luupainajates ette näinud. Agar soovidetäitja Haldjas Ristiema kandis seekord nime Koroona.

„Õõh! Ma soovin, et rannas joostes ei oleks kõik kohad uimaseid ja segaduses inimesi täis, kes koguaeg ette koperdavad!“. „Mulle meeldiks nii väga, kui inimesed ei peaks mulle toidupoes kaksiratsi kukile ronima, vaid jätaks väikse hingamisruumi ka!“ „Oleks vaja mingi moodus välja mõelda, kuidas ma päikse käes koguaeg oma nina ära ei kõrvetaks.“ Koroona kuulas kõrvu kikitades kogu mu soovide nimekirja ära ja vaid mõni kuu hiljem võisin, koos ülejäänud Phuketi pandega, enda „unistusi“ täies hiilguses näha.

Tualettpaberi tornid ja esimesed ohumärgid

Kui detsembris hakkasid laiemad kuuldused Wuhanis toimuvast levima, elasime meie oma väikse üksusega veel Phuketi linnas. Esialgu paistis, et pandeemiapaanika sai pigem jõuluhüsteeria poolt vallutatud ning ainsat tunnistust eelseisvast kaosest andsid vaid kaubamaja sissepääsude juurde paigutatud käte desinfitseerimisvahendid. Tualettpaberi-terroristid Phuketis pead ei tõstnud ning lubasime vajadusel Eestisse sõpradele humanitaarabi korras WC-paberirullid teele panna.

Päev-päevalt kahanes Hiina turistide osakaal tänavapildis ning kasvas kohalike ettevaatlikus nendega suhtlemisel. Peatselt sai kaubamajadesse sisenedes lisaks kätepesule ka kiire kraadimine tehtud.

Kui algklassides sai eeskujulikult lahendatud kodutöö eest päevikusse erkpunase lepatriinu kleepsu, siis nüüd saame õige kehatemperatuuri eest pluusile kauni neoonoranži kleepsu. Olgu mainitud, et kohalikest kraadiklaasidest lähtudes jääb „õige“ kehatemperatuur vahemikku 35.0-36.9, kuid karmimates poekestes võid riskigruppi kukkuda ka skooriga 36.4.

Kiirelt koju või Phuketile paikseks?

Hoidsime ennast kursis Eestis ja mujal maailmas toimuvaga, kuid veel kuu tagasi paistis, et Phuket jätkab elu omas rütmis ja suurem massihüsteeria siinseid muretuid randu ei puuduta. Suures ranna- ja mereigatsuses otsustasime Phuketi linna tolmu jalgelt pühkida ning seadsime ennast taas turistide paradiisis Patongis sisse. Umbes märtsi keskpaigas tabas pandeemiapaanika aga ka Phuketit ning sellest ajast on kohalikud keelud, käsud ja piirangud olnud muutlikumad kui Eesti ilm.

Esmalt tabasid meid sotsiaalmeedia vahendusel TUNGIVAD soovitused esimesel võimalusel Eestisse naasta. Et koeraga rändamist võimaldab sisuliselt vaid üks lennuliin ning lennupiletite eest kümnekordse hinna tasumine pisut krõbe tundus, ei olnud see just eriti ahvatlev pakkumine. Lisaks olime veendunud, et selleks ajaks, kui meie viisatähtaeg mais kukub, on maailm uuesti normaalse rütmi taastanud.

Meelelahutuse lõpp

Kui Patongi tuntuimal meelelahutustänaval esimesed viirusjuhtumid avastati, suleti üleöö kõik meelelahutusasutused ning söögikohad. Poodide lahtiolekuaegu lühendati ilma igasuguse hoiatuseta ning ühel hommikul oli rand punaseid lippe ning keelumärke täis. Mäletate seda soovi, et inimesed hommikujooksu käigus seosetult ringi ei tuterdaks? Just. Täidetud!

Meenub, kuidas ma unistasin, et keegi poes minu kukil oma ostunimekirja ei täidaks? Jep! Korras- meeter pikivahet, sõbrad! Ja mis mu päikesepõletatud nina puudutab? No seda ei saa ka enam teiste asjadesse toppida, sest pisut üle nädala on Phuketis maski kandmine kohustuslik. Kui mõnda adrenaliinisõltlast just ligi 600-eurone trahv või Tai vangla sisemus ei ahvatle.

Lootes vaid iseendale

Pea kõik piirangud Phuketil kehtestatakse üleöö ning reageerimisaeg nendega kohanemiseks on olematu. Paraku ei saa lootma jääda ka kohalikele aukonsulitele, kes meid erinevatest muutustest ning piirangustest imetlusväärse järjekindlusega umbes kaks päeva pärast nende jõustumist teavitavad. Tõenäoliselt pääsesime maskimaksust vaid tänu kohalike kurjadele pilkudele ja agressiivsele maskidele osutamisele, kuna lugesime sellest välja, et ilmselt oleks mõistlik enda näod siiski kaetuna hoida, teadmata, et selleks hetkeks oli maskiballist osavõtmine juba kõigile kohustuslikuks tehtud.

Tänu nimetatud konsulite tööle saime eelmisel nädalal ka rõõmsalt Phuketi immigratsiooni pisikupesas järjekorras istuda ja viisade pikendamise eest kenakese kopika tasuda, et vaid mõni tund hiljem lugeda, et Tai peaminister kuulutas välja automaatse viisade pikendamise kõigile turistidele. Eriti soolaseks teeb selle haava asjaolu, et uurisime vahetult enne immigratsioonipunkti minemist aukonsulitelt, kas ehk peaksime pigem järgmise päevani kannatama, kuna teadsime, et eelmainitud seadus ootas peatset välja kuulutamist. Konsulid ärgitasid meid aga kibekiirelt passe põue toppima ja ummisjalu immigratsiooni poole jooksma.

Piiritud piirangud ja koduootus

Tänaseks päevaks on, lisaks eelnevatele piirangutele, ära keelatud sisuliselt igasugune väljas liikumine ilma äärmise vajaduseta, kõik hotellid peale valitud viie on suletud ja alkoholimüük määramata ajaks keelustatud. Igasugune teadlik või teadmatu piiridest üle astumine päädib korraliku kukrukergendamise ja/või ühe- kuni viieaastase vanglakaristusega. Kui Jaapani inimtühjadele tänavatele ilmusid kaunid hirved ja Panamasse pesukarud, siis Patongi tänavaid valitsevad nüüd tuhanded rotid.

Oleme endiselt entusiastlikud, et saame mai esimeses pooles siiski lennukinina Eesti poole suunata, kuid hetkel läheneme kohalikule olukorrale „üks-päev-korraga“ suhtumisega ja kontrollime uudiseid tihemini kui turvamehed kohalike tempertuuri. Aa ja mina rakendan enda soovinimekirja koostamisel nüüdsest ülimat ettevaatust!

Sulle võib meeldida ka…

Jäta kommentaar

4 × 1 =

Privacy Preferences
When you visit our website, it may store information through your browser from specific services, usually in form of cookies. Here you can change your privacy preferences. Please note that blocking some types of cookies may impact your experience on our website and the services we offer.