Kimbutavad Koroona koletised

Kimbutavad Koroona koletised

Võib ju üritada ja pilgu eemale pöörata, stiilsed silmaklapid ette sättida või maski üle silmade tõmmata, aga kui ikka keset tuba üks suur ja roosa elevant seisab, kes ennast juba õige mõnusalt sisse on seadnud, siis küllap ta kurjam mingi hetk hakkab asjatoimetustele ette jääma. Nii ei pääse minagi Dumbo-teemalise postituse tegemisest ja viimase aja populaarseima „K“-sõna kasutamisest.

Mainiksin küll ära, et minu näol ei ole tegemist ei meditsiiniteadlase ega statistikaameti töötajaga ning järgnev on vaid minu isiklik tagasihoidlik välisvaatleja pilguheit olukorrale. Seega, ei ole vaja, klahvide lennates, kurja kommentaari kirjutama ja oma klaviatuuri piinama hakata. Kui sina just muidugi üks eelnimetatud erialade esindajatest pole. Sellisel juhul, lase aga tulla-hari mind!

Arvan, et meie kõigi aja kokkuhoiu huvides ei hakka ma pikalt lahkama ja seletama, mis tegelane see koroonaviirus (formaalsetes ringkondades tuntud kui COVID-19) üldse on. Kui keegi tõesti tänaseks päevaks veel Interneti ja meedia hetke suurimast staarist kuulnud ei ole, siis puudub tal nagunii igasugune ligipääs välismaailmast tulevale infole ja tõenäoliselt jääb ka selle blogipostituse kohta tulev Google’i teade Õndsa Teadmatuse küla kodanikul saamata.

Pean muide ausalt tunnistama, et armastan isegi teinekord mõnusalt pika nädalalõpu eelnimetatud külakeses veeta ja ilmselt just seetõttu sain mina, ise Tais resideerudes, esimesed teated Koroona koletise valla pääsemisest oma Eestis elavalt emalt. Olen täheldanud, et igasuguste ülemaailmsete haiguste ja pisikupõrsaste levima hakkamisel jagunevad inimesed kahte leeri:

#1 GRUPP A

Koondab kõik väed, paneb kokku detailse tegevuskava vaenlasega võitlemiseks, tõmbab kummikindad õlgadeni kätte ja kolib lähima poe tarta-, konservi- ja wc-paberi riiulid enda sahvrisse ümber, sööb ravimikapi seni kasutuna seisnud multivitamiinidest ja kalamaksaõli kapslitest tühjaks ja on lahinguvalmis.

#2 GRUPP B

Lisab käsi pestes pisut rohkem seepi ja ei söö poes lahtise toiduga degustatsioonikandikute ääres kõhtu täis.

Mina olen viimased 27 aastat veetnud B-grupi lõõgastunud atmosfääris. Või noh, nii lõõgastunud, kui üks atmosfäär olla saab, kui viit erinevat gurmeejuustu promova degustatsioonikandiku ründamisel ootab ees rohkem salvavaid pilke, kui Eestis pärast kella 22.00 alkoholileti vahel jalutuskäiku ette võttes. Muide, kannatasin, pea püsti, kogu minu juustumissiooni publiku karmi kriitika ära, sest eneseuhkusel on ju ometi kõrgem hind. Ja ausalt öeldes, ei kujuta ma ette, et saaksin endale veel sama pilguga otsa vaadata, kui juba kord trühvli kitsejuustu suupistele „ei“  olen öelnud.

Igatahes, kui uudised Koroona koletisest alles levima hakkasid, rivistus kohalik elanikkond kiirel sammul Grupp A ridadesse. Vanemate ja sõprade hingarahu huvides näitasime koos kalli kaaslasega üles solidaarsust ning võtsime ka ise populaarses klikis kohad sisse. Grupiliikmete tuvastamine oli lihtne- meeskonna esindajad nägid igal suvalisel ajahetkel välja nagu operatsioonisaali sisenev kirurg.

Nüüdseks tõeliseks rariteetkaubaks muutunud näomaskid laiusid lõua otsast pea kulmudeni ning küünarnukid asendasid uste lahti tegemisel senist labakäte rolli. Kui mõni ohutajuta adrenaliinisõltlane tõesti palja käega mõnda pinda puutus, tuli esimesel võimalusel lipata lähima käte desinfitseerimismasina juurde, et tehtud viga kiirelt heastada. Ühistranspordis said kõik nautida tõelist koeraelu, kui kõrvade lehvides pea aknast väljas oma sihtpunkti poole vurati, sest kitsas keskkonnas kaasreisijatega sama õhuruumi jagamine ei saanud kõne alla tulla.

Kusjuures, põnevust jagus ka täiesti igapäevaste tegevuste juurde. Poeskäike hakkasid nüüd saatma igapäevased kraadimised Kaubamaja ukse juures, mida saatsid lõputud vabandamised ebamugavuste tekitamise pärast. Ainus ebamugavus, mis mul sellega tekkis, oli küll asjaolu, et kohaliku mõõteriista andmetel kõikus nii minu kui minu teise poole kehatemperatuur igapäevaselt vahemikus 35.1 kuni 36.9 kraadi, aga ju siis soe Tai kliima üksi veel külma Põhjamaa südant ei soojenda.

Hetkeseisuga võib aga öelda, et paari kuuga paistab Koroona-paanika olevat võtnud ette päris korraliku rände Euroopa ja USA poole ning kohalik Phuketi paanikaosakond on tasapisi uksi sulgemas. Kuna Grupp A osutus meie jaoks pisut liiga pingeliseks seltskonnaks, võib meid nüüdseks taas B-grupi ridadest leida.

Kahtlemata on Koroona-koletise näol tegemist paraja põrgulisega, kuid suures surmahirmus ei tohi ju elamist ära unustada! Kes vajab südame rahustamiseks rohkemat kui kummeliteed ja antibakteriaalset seepi, võib visata pilgu peale Koroonat puudutavale statistikale ja omast kogemusest võin öelda, et meediamulli tekitatud muremõtted tõmbuvad kokku rohkem kui täisvillane kampsun pesumasina kuivatusrežiimis. Püsige terved!

Sulle võib meeldida ka…

Jäta kommentaar

sixteen − seven =

Privacy Preferences
When you visit our website, it may store information through your browser from specific services, usually in form of cookies. Here you can change your privacy preferences. Please note that blocking some types of cookies may impact your experience on our website and the services we offer.