Aasia diilid ja Topshop
Avastamata imedemaad

Pärast esmakordset imedemaa USA külastust, olin veendunud, et kõik minu šopahooliku unistused, ambitsioonid ja eesmärgid olid leidnud väljundi ning olin sealseid kaubamaju ja outlet’e külastades saavutanud oma tippvormi ja kõrgtulemused. Olles kodumaal harjunud kaubavalikuga, mis meenutas telepilti enne, kui värvitelekas leiutati, niitis USA riideturg mind kogu vikerkaarevärvilise valikuga jalust nii, et hakkasin kahtlema, kas ehk keegi mu Coca-Cola sisse LSD-d libistanud polnud. Mida ma aga toona veel ei teadnud- tõeline šopingu Meka ootas mind mõned aastad hiljem Tõusva Päikese ja Langevate Hindade mandril Aasias.

saladuslikud hinnad

Enne minu esimest Aasia külastust (mis- kui Dubai välja arvata- oli Tai), võlus mu armas abikaasa mind lugudega Idamaade uskumatutest diilidest ja hindadest, mis madalamad, kui kollase ajakirjanduse standardid. Miski ei olnud mind aga ette valmistanud minu esimeseks tõeliseks oriendi šopingutuuriks.

Kas oled alati unistanud šopingutuurist, kus säravate kapitäienduste hindu ei vaata? Siis võta suund Aasiasse! Kohalikel turgudel ei saa isegi tekkida ahvatlust sõrmede vahelt närviliselt hinnasildi poole piiluda, kuna hinnasilte kui selliseid lihtsalt ei eksisteeri. Hind saavutatakse kliendi ja poepidaja vaheliste sõbralike või siis vähemsõbralike läbirääkimiste teel.

Sõltuvalt kaubast, mis just sinu südamerütmi kiiremaks muudab, kulgevad läbirääkimised 98% juhtudest umbes järgneva stsenaariumi järgi:

  • Mina: Kui kallis see (sinu meelistoode) on?
  • Poodnik: Aga mitu sa tahad?
  • Mina: Ühte (isegi minu abikaasa omapärast fetišit arvestades- mitu rahakassi sa ikka korraga ostad?!)
  • Poodnik: See on (mingi astronoomiliselt absurdselt kõrge hind)
  • Mina: Okei. Ma olen nõus maksma (maksimaalselt kolmandik mingist astronoomiliselt absurdselt kõrgest hinnast)
  • Poodnik: Ei, ei! Teeme siis (umbes pool esialgsest astronoomiliselt absurdselt kõrgest hinnast)
  • Mina: No, ma saan pakkuda(kuhugi minu ja poodniku viimase pakkumise vahepeale jääv summa).
  • Poodnik: Ei, ei… Teeme ikka (endiselt- umbes pool esialgsest astronoomiliselt absurdselt kõrgest hinnast).
  • Mina: No see ei ole ikka päris see (ja kõnnin minema).
  • Poodnik: Okei, okei. Teeme siis (sinu viimane pakkumine).
  • Mina: Super. Tänan! Külastame teid kindlasti ka edaspidi (mida soovitan ka soojalt teha, kuna korduvalt sama kaupleja juures käies saad enamasti turu parima hinna).

Eelnevat stsenaariumit silmas pidades võin kindlalt väita, et üle maksad sa toodete eest nii ehk naa, kuid, vähemalt Eestiga võrreldes, saad kaunid kaubad kätte suurepäraste hindadega!

topshop tõuseb turule

Minu isiklik lemmikmoment sääraste läbirääkimiste käigus on alati Topshopi-efekti aeg. Nimetatud efekt seisneb selles, et iga sõbraliku diskussiooni käigus pakub kohalik kaupleja sulle mingit diili, mida veel varasemalt tutvustatud pole. „Kui võtad kaks, siis annan kolmanda tasuta!“, „Kui kohe otsustad, saad selle vaid X hinnaga!“, „Kui võtad lisaks veel need kummist kalakujulised crocksi-laadsed jalavarjud, saad 10% hinnast alla (pluss 30% madalama eneseväärikuse)“. Ahvatlused igal nurgal!

Ja ei saa jätta mainimata, et kaubavalik alustades nimetatud rahakassidest, imeilusatest lauanõudest ja muudest suveniiridest kuni viimaseid trende järgivate riiete ja (paraku ka) kummist kalakujuliste crocksi-laadsete jalanõudeni on tõepoolest piiritu! Nii oleme täitnud pagasit 2-euroste T-särkide, 3-euroste sandalettide, ketside ja kingadega ja mõnekümne sendiste puidust pokaalidega pea igalt idamaa rännakult naastes. Sellisel juhul tuleb muidugi arvestada lennujaama pagasikaalu juures tekkiva murefaktoriga ja higiste peopesadega, aga verivärske kandam on ju seda väärt!

tai topshopi eripära

Paraku ei saa jätta mainimata ka viimastel aastatel esile kerkinud erandit, mida taaskordselt esindab hetkel meie koduriigiks olev Taimaa. Kui veel paari aasta eest toimis kogu kauplemine ja topshoplus siin sama edukalt, kui näiteks Indoneesias ning Vietnamis, siis praeguseks on, vähemalt Phuketi saarel, klient kuninga staatusest õuenarriks tagandatud. Viimased kohalikud šopingustsenaariumid on täispika kinolinastuse asemel pigem reklaamipikkusteks tüütusteks kokku kuivanud:

  • Mina: Kui kallis see (sinu meelistoode) on?
  • Poodnik: See maksab (4 x mingi astronoomiliselt absurdselt kõrge hind)
  • Mina: Okei. Ma olen nõus maksma (1 x mingi astronoomiliselt absurdselt kõrge hind)
  • Poodnik: Ei.
  • Mina: Okei. (Kõnnib minema)

 

THE END. Lõputiitrid.

Siiski, võin kallitele kaasšopahoolikutele üsnagi kindlalt väita, et oleks keeruline, kui mitte võimatu, leida ideaalsemat kohta kui Aasia, oma ekstreemsete poodlemisunistuste täitmiseks. Kes aga samal ajal ka rahakotti säästa tahab, võiks lennukinina pigem Filipiinide, Indoneesia või Vietnami poole suunata.

 

Ja tegelikult, mis siin oodata?! Meil on ju ainult üks elu ja terved turud ja poed ja maailm, mida avastada!

Sulle võib meeldida ka…

Jäta kommentaar

six + twelve =

Privacy Preferences
When you visit our website, it may store information through your browser from specific services, usually in form of cookies. Here you can change your privacy preferences. Please note that blocking some types of cookies may impact your experience on our website and the services we offer.